Palgalõhe probleem Eestis

2019 oli Eestis sooline palgalõhe Statistikaameti andemetel 17,1%. 2018. aasta andmete põhjal oli see 22,7%. See tähendab, et just niipalju oli naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu väiksem kui meespalgatöötajatel.

Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe (keskmine EL sooline palgalõhe 2018 seisuga on 15%). Ka juhul, kui võtta arvesse teadaolevad palgaerisusi põhjustavad tegurid, näiteks erinev osalise koormusega töötamine, eelistatud tegevusalad ja töökogemuse erinevus, jääb Eesti palgalõhe ELi suurimaks.

Eesti palgalõhe tunnusjoon ongi see, et üldiselt teadaolevad palgalõhet põhjustavad struktuursed tegurid ei suuda palgaerinevusi selgitada. Praxise 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt ei suutnud olemasolevad statistilised andmed põhjendada tervelt 85% Eesti soolisest palgalõhest.

Naistele makstav madalam sissetulek viitab sellele, et ühiskond väärtustab naiste poolt tehtud tööd vähem. Kuid see mõjutab ka naiste ja perede elukvaliteeti, naiste hüvitiste ja pensioni suurust ning suurendab laste vaesuses olemise riski. Sooline palgalõhe toodab vaesust, mis on koorem riigi sotsiaalkaitsele. Naiste majanduslik sõltuvus oma partnerist suunab naiste eluvalikuid sageli vastu nende oma tahtmist ja suurendab tõenäosust jääda kauemaks näiteks vägivaldsesse suhtesse.

Kõige selle tõttu on soolise palgalõhe vähendamine oluline osa soolise võrdõiguslikkuse tagamise tegevustest Eestis.

Loe lähemalt varasematest uuringutest:

„Sooline palgalõhe oli eelnenud aastaga samal tasemel“ (Statistikaamet, 14. mai 2018)

„Sooline palgalõhe on Eestis probleem, kuid see ei tulene pelgalt diskrimineerimisest“ (Kaspar Oja, Eesti Panga blogi, 2017)

„See raskesti seletatav sooline palgalõhe“ (Triin Roosalu, Postimees, 17. juuni 2013)

„Soolise palgalõhe uuring“ (Praxis, 2010)

Videoklipid: Eesti naiste tõestisündinud lood tööpostilt” (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, 2019)

InWeGe projekt (Sissetulek, jõukus, sugu: uurimistöö ja praktiline veebirakendus, Võrdõigusvoliniku Kantselei)

“Sooline palgalõhe viib soolise pensionilõheni” (Tartu Ülikooli ajakiri jaanuar 2021)