Palgalõhe probleem Eestis

2017. aasta andmete järgi oli Eesti sooline palgalõhe 20,9%, see tähendab, et just sedapalju oli naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu (6,26 eurot) väiksem kui meespalgatöötajatel (7,91 eurot).

Selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidu riikide seas viimasel kohal. Ka juhul kui võtta arvesse teadaolevad palgaerisusi põhjustavad tegurid (erinev osalise koormusega töötamine, eelistatud tegevusalad ja töökogemuse erinevus), jääb Eesti palgalõhe ELi suurimaks.

Eesti palgalõhe tunnusjoon ongi see, et üldiselt teadaolevad palgalõhet põhjustavad struktuursed tegurid ei suuda palgaerinevusi selgitada. Praxise 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt ei suuda olemasolevad statistilised andmed põhjendada tervelt 85% Eesti soolisest palgalõhest.

Naistele makstav madalam sissetulek viitab sellele, et ühiskond väärtustab naiste poolt tehtud tööd vähem. Kuid see mõjutab ka nende elukvaliteeti, hüvitiste ja pensioni suurust ning suurendab laste vaesuses olemise riski. Naiste majanduslik sõltuvus oma partnerist suurendab tõenäosust jääda kauemaks näiteks vägivaldsesse suhtesse.

Kõige selle tõttu on soolise palgalõhe vähendamine oluline osa soolise võrdõiguslikkuse tagamise tegevustest Eestis.

Loe lähemalt:

„Sooline palgalõhe oli eelnenud aastaga samal tasemel“ (Statistikaamet, 14. mai 2018)

„Sooline palgalõhe on Eestis probleem, kuid see ei tulene pelgalt diskrimineerimisest“ (Kaspar Oja, Eesti Panga blogi, 2017)

„See raskesti seletatav sooline palgalõhe“ (Triin Roosalu, Postimees, 17. juuni 2013)

„Soolise palgalõhe uuring“ (Praxis, 2010)

Videoklipid: Eesti naiste tõestisündinud lood tööpostilt” (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, 2019)