Teaduskommunikatsioon kunsti vahenditega

 

Koostöös Kunstikoolide Liidu ja Pärnu Kunstikooliga korraldatud loovkonkursil “Amet ja palk” mõtestasid lapsed ja noored erinevate ametite väärtustamist ühiskonnas, sealjuures ameti ja palga seoseid, naiste ja meeste töid ja palka. Tööd kajastasid erinevaid ameteid ja töid, palga teenimist, palgaläbirääkimisi, palgalõhet, palgatõusu ja palga kättesaamist. Konkurss kuulutati välja võrdse palga päeval 23.03. 2021 ja 1. juunil selgusid konkursi võitjad.

Kõik tööd

 

Eesti esimene “bluusikal” Kaisa Ling Thingi “Kuldsete kätega mees” räägib soolisest palgalõhest toksilises matriarhaadis. Palaganibluusi ansambel Kaisa Ling Thing aitab lõbusa algupärase bluusimuusikali “Kuldsete kätega mees” abil mõistetavaks teha Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlaste läbi viidud soolise palgalõhe uuringu tausta ja tulemusi.

Artistid pakuvad välja, mis juhtuks siis, kui filmides ja raamatutes oleks vaeseks peategelaseks hoopis meesterahvas, kes püüaks saada hakkama toksilises matriarhaadis? Kas maailm muutuks võrdsemaks, kui olukord naiste kasuks pöörduks? Bluusikali “Kuldsete kätega mees” muusika on kollektiivilt Kaisa Ling Thing, teksti autor on Kaisa Ling, laulutekstide mees(kaas)autor Aapo Ilves. Tööotsija Taaveti peaosa mängib meesnäitleja Ott Kartau, direktor Deboora osas Kaisa Ling. Bluusikal “Kuldsete kätega mees” esietendub 23. novembril Tallinna Ülikoolis ning internetikeskkondades.

Palaganibluusi ansambel Kaisa Ling Thing on seni välja andnud kaks plaati, “Nii kole mees” (2018) ja “Läänemure lained” (2021), millel olevad laulud mõtestavad naiste õigusi ja muresid riukaliku ja humoorika bluusi vahenditega. Seekord mõtleb ansambel TLÜ sotsiaalteadlastega kaasa ning püüab pakkuda ühe võimaliku selgituse soolise palgalõhe probleemile.

Kuldsete kätega mees

 

 

 

 

Tallinna Ülikooli Astra maja Euroopa galeriis II korrusel avati “Soolise palgalõhe vähendamise” projekti raames 23.11.2021 Fideelia-Signe Rootsi näitus “Sõit tööle”. Näitus on avatud 15. veebruarini 2022.

Kunstnik  kombineerib enda ja tuntud nõukogudeaegse naismehhanisaatori Elmina Otsmani (1924-2012) mõtisklusi tööst ja tööl käimisest.Tallinna Ülikooli Astra maja Euroopa galeriis avati “Soolise palgalõhe vähendamise” teadusprojekti raames 23.11.2021 Fideelia-Signe Rootsi kunstinäitus “Sõit tööle”. Mõtestades naiste tööd ja selle väärtustamist läbi aegade, pakub ta konteksti teadusprojekti tulemustele ja võimaldab neid paremini mõista.

Fideelia-Signe Roots:  “Enda puhul võtsin aluseks selfid, mis on tehtud teel tööle ja oma 2018. aasta kalendermärkmiku. Tol ajal töötasin laos komplekteerijana, kuigi olin juba saanud Eesti Kunstiakadeemiast doktorikraadi. Kuna mul olid tõstukijuhi load, võisin vajadusel kasutada töö juures tõstukit. Lubade tegemisel oli inspiratsiooniks just Elmina Otsman, kellele meeldis üle kõige traktorit ja kombaini juhtida. Tööl ega palgal viga ei olnud, ent ületunnid, ajapuudus, stress, unevõlg ja ebaterve õhkkond ei olnud pikaajalist pingutust väärt.” 

Elmina Otsmanist on maha jäänud päevikutekstid, millele toetudes saab välja arvutada, et Otsman vedas 1973. aastal põldudelt ära 446 koormat kive. “See on mütoloogilise hiidnaise jõuga tehtud töö. Lisatasu selle eest ei makstud, küll aga oli Otsmanil kergem puhastatud põllult kombainiga vilja lõigata. Erinevalt minust töötas Otsman endale südamelähedasel ametil, mida ta oli õppinud. Paraku tekitas töö tallegi stressi, pisaraid ja unetuid öid. Naistel on nende ajaloolise rolli tõttu „tubli tüdruku“ taak: selleks, et silma paista, tuleb töötada meestest paremini ja rohkem, kuid sageli madalama palga eest ja viletsamates tingimustes. Tugev ja ennastkehtestav naisekuvand nõuab esiletõstmist.” Fideelia-Signe Roots on interdistsiplinaarne feministliku suunitlusega kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstniku-uurimusega “Naine kui kangelane” (doktorikraad 2017). Fideelia on tegelenud läbivalt selliste teemadega nagu naiste ja meeste tööd, töökangelaslikkus ja soorollid. Fideelia on esitanud oma loomingut nii Eestis kui välismaal. Oma lühifilmide eest on Fideelia pälvinud mitmeid auhindu, olles lisaks Teaduste Akadeemia kolme minuti loengukonkursi üks 2017. aasta võitjatest.

 

 

Tallinna Ülikooli “Soolise palgalõhe vähendamise” projekt koostöös Eesti Kunstikoolide Liidu ja Pärnu Kunstide Kooliga korraldasid õpilastele meemikonkursi “KUNST + TÖÖ = MEEM”.

Meemikonkursi fookuseks oli töö, sellega seotud arusaamad ja probleemid: palk, väärtus, raske töö, lihtne töö, kallis või odav töö, meeste töö, naiste töö, lapsed ja töö, prestiižne töö, töö, mida keegi teha ei taha, tööpuudus, suur töökoormus jne. 

Kunst tõstatab ühiskonnas sageli teravaid ja valusaid probleeme. Õpilaste ülesandeks oli kunstiteosed meeme luues ühendada töö teemaliste vanasõnade, rahvatarkuste või tähelepanekutega. 

Konkurss oli suunatud kahele erinevale kooliastmele, 5. – 9. klassile ning gümnasistidele. Kokku laekus konkursile 285 tööd 23  üldharidus- ja huvikoolist. 

Eesti Kunstikoolide Liidu infojuhi Rita Proosi sõnul oli väga humoorikaid ja teravaid meeme kui ka ühiskonnakriitilisi ning isegi kurva alatooniga töid. “Sellised konkursid annavad täiskasvanutele suurepärase võimaluse vaadata elu läbi noore inimese silmade – kuidas nemad seda maailma ning selle probleeme tajuvad”, lisas Proos. “Konkurss oli meie hinnangul väga edukas, tööd põnevad ning osavõtjaid tõesti erinevatest Eestimaa koolidest. 

Žüriisse kuulusid esindajad Eesti Kunstikoolide Liidust, Pärnu Kunstide Koolist, TLÜ “Soolise palgalõhe vähendamise” projekti esindajad ning kunstnikud Fideelia-Signe Roots ja Piret Räni.

Tallinna Ülikooli projekti “Soolise palgalõhe vähendamine” kommunikatsioonijuht Barbi Pilvre rõõmustas rohke osavõtu üle meemikonkursist ning rõhutas, et  töö ja soolise ebavõrdsuse probleemist oli hästi aru saadud ning seda osati ka meemides käsitleda. “Lisaks meid huvitavale ebavõrdsuse teemale oli  palju vaimukaid meeme, mis mõtestasid tööga seotud teemasid erinevatest vaatenurkadest nagu rahvus ja töö, kool kui töö, vaba aeg ja töö.” 

Žürii hinnangul oli paremiku väljavalimine keeruline, sest õpilaste tööd olid ühtlaselt kõrge tasemega. Teravmeelselt ja vaimukalt oldi omavahel seotud kunstiteosed ja tekst. Sellest tulenevalt ei antud välja kohti, vaid mõlemast vanusekategooriast viis žürii lemmikut saavad eripreemia:

 

  1. – 9. klass:

Rebekka Paas – KUMU 13+ kunstistuudio, juhendaja on Triinu Jürves

Anna Linda Teras – KUMU 13+ kunstistuudio, juhendaja on Triinu Jürves

Mia Davis – KUMU 13+ kunstistuudio, Triinu Jürves

Uku Pärnpuu – Iisaku Kunstide Kool, juhendaja on Kaja Tina

Hanna Suik – Melliste kool, juhendaja on Gärry Keerdo

 

  1. – 12. klass:

Kaupo Tiirik – Türi Ühisgümnaasium, juhendaja on Aave Päeva

Anni Roos –  KUMU 13+ kunstistuudio, juhendaja on Triinu Jürves

Aksinja D – Jõhvi Gümnaasium, juhendaja on Tairi Karafin

D.D  – Jõhvi Gümnaasium, juhendaja on Tairi Karafin

Katarina Nogteva – Pärnu Kunstide Kool, juhendaja on Silvia Nõukas

Esiletõstetud töid ja näitusele esitatud kõiki töid saab vaadata virtuaalsel  näitusel   ja   Eesti Kunstikoolide Liidu kodulehel.