2021 valmis REGE palgalõhe kvalitatiivne uuring, mille käigus viidi läbi intervjuud ettevõtetes ning analüüsiti palgakogemuse lugusid.

Tööandjad, töötajad ja riigi esindajad olid teadlikud suurest soolisest palgalõhest ning pidasid seda valdavalt probleemiks.

Kõigi osapoolte seas esines eksiarusaamu soolise palgalõhe olemusest ja püsimise põhjustest. Näiteks ei mõistetud sageli, et sooline palgalõhe püsib kaudse ja varjatud diskrimineermise ja mitte tööandjate otsese, teadliku ja tahtliku tegevuse tagajärjel.

Kahtluse alla seati soolise palgalõhe mõõtmise metoodika. Levinud on arvamus, et sooline palgalõhe tähendab vaid samadel ametikohtadel töötavate naiste ja meeste palgaerinevust ega mõisteta, et oluline on võrdlemisel silmas pidada naiste ja meeste sarnase vastutuse määraga ametite palgataset erinevatel elualadel.

Tööandja võimalusi ja valikuid, et vähendada asutuses soolist palgalõhet, sageli ei nähta, vaid peetakse ametikoha palka tööturupõhiseks.

Töötajaid peetakse sageli ka unikaalseks ega nähta isikuomaduste taga struktuurseid, ebavõrdsust põhjustavaid asjaolusid. Meestele omistatud või maskuliinsed omadused on sageli enam väärtustatud. Naistöötajate poolt tehtavat rutiinset tööd, ilma milleta organisatsioon ei püsiks, sageli ei väärtustata.

Tutvu analüüsi raportiga: Soolise palgalõhe vähendamine. Mitmetasandiline kvalitatiivuuring. TLÜ RASI Toimetised nr.11, 2021.

Kuidas vähendada soolist palgalõhet? Ülevaade mitmetasandilise kvalitatiivuuringu põhitulemustest