Soolise palgalõhe uurimine ja kirjeldamine

2019-2021 valmib mitu uuringut, mis käsitlevad palgalõhe eri nurkade alt.

Tuginedes 2014. aasta palgastruktuuri uuringule, kuhu oli kaasatud rohkem kui 125 000 inimese andmed, viisid REGE teadlased esmalt läbi soolise palgalõhe kvantitatiivse analüüsi, sooviga saada selgust, millised tegurid ja millises ulatuses selgitavad soolist palgalõhet.

Madalapalgaliste puhul oli võimalik ära seletada pea kogu vaadeldud lõhe ja keskmise palga puhul umbes pool. Kõrgepalgaliste puhul jäi suurem osa palgalõhest kvantitatiivses uuringus selgitamata, ent sellele otsivad vastust projekti teised uuringud.

Vanuse lisandudes kasvab keskmine tunnipalk kõigil kuni 40.eluaastateni, mille järel hakkab taas langema. Meestel on palgakasv kiirem ja suurem, seega vanusega sooline palgalõhe suureneb.

Tunnipalga suurust seletasid nii naiste kui meeste puhul enim amet, ettevõtte tegevusala, inimese haridustase, maakond, kus ettevõte asub, töötaja vanus. Eesti suurt palgalõhet veavad kõrgelt makstud mehed, kelle palgataset ei suuda analüüsi kaasatud tegurid põhjendada.

Meeste tunnipalk laste arvu kasvades suureneb, naiste puhul vastupidi.

Mehed ja naised koonduvad erinevatele tegevusaladele ja ametikohtadele ning naised töötavad suurema tõenäosusega ametikohtadel ja tegevusaladel, kus palgatase on madalam.

Kõrgema keskmise tunnipalgaga ettevõtetes on soopõhised palgakäärid tuntavamad kui madalama keskmise sissetuleku tasemega ettevõttes.

Kõige suurem palgalõhe (40%) on välisomanduses olevates ettevõtetes, kõige väiksem (14%) aga kohaliku omavalitsuse asutustes, mis on omakorda oluliselt madalam kui riigisektoris.

Palgalõhe on suurem ettevõtetes, kus ka naiste osakaal töötajate seas on suurem.

Tutvu analüüsi raportiga: Soolise palgalõhe kirjeldamine ja seletamine TLÜ RASI Toimetised nr.10, 2020.

Ülevaade REGE ümarlaua aruteludest jaanuaris 2020. Joonistas Piret Räni.