Uuring näeb selgemalt Eesti soolise palgalõhe põhjuseid
Eesti sooline palgalõhe, mis on Euroopa Liidu suurim, tuleneb märgatavas osas asjaolust, et Eestis on tähelepanuväärsed erinevused palga suuruses ametikohtade ja valdkondade võrdluses, naised ja mehed kipuvad aga koonduma eri ametikohtadele ja valdkondadesse — nii näitas Tallinna Ülikooli sotsioloogide juhtimisel töötanud teadlaserühm. Samas saab praeguste statistiliste andmetega selgitada vaid vähem kui poole palkade erisusest: värskelt valminud ja 2014. aasta põhjalike andmete najal leidsid uurijad, et umbes 40% palgalõhest on võimalik omistada ettevõtete ja ametipositsioonide erinevusi kirjeldavatele näitajatele. 2010. aasta analüüsis õnnestus selliselt selgitada 15% palgalõhest..
125 000 Eesti töötaja andmeid hõlmanud uuring näitab, et kuigi palgalõhe seletamisel ei mängi suurt rolli inimese taustaga seotud tegurid – näiteks vanus, haridustase või rahvus –, siis palgalõhe ise kehtib kõigi vaadeldud sotsiaalmajanduslike rühmade lõikes. Siiski, eri rühmades on see eri suurusega: vanuse mõttes on käärid meeste ja naiste tunnipalgas on suurimad just keskealiste seas, samuti on suhtelised erinevused keskmisest suuremad muu emakeelega inimeste seas ning madalamatel haridustasemetelning ka oskustööliste puhul.
Neil juhtudel on erinevused tunnipalgas suuresti selgitatavad sellega, et naised töötavad sama vanade ja sama haridustasemega meestega võrreldes suurema tõenäosusega ametikohtadel ja tegevusaladel, kus üldine palgatase on madalam. „Analüüsi tulemustest võib näha viiteid mitmetele tuntud palgalõhe põhjustavatele efektidele,“ ütleb uuringurühma juht, Tallinna Ülikooli professor Marge Unt. „Näiteks klaaslaele, kus kõrgema kvalifikatsiooniga naiste juurdepääs paremini tasustatud ametikohtadele on piiratud, ning klaasliftile, mille järgi mehed liiguvad karjääriredelil samade oskustega naistega võrreldes kiiremini.“
Ametiga seotud tegurid selgitavad üsna hästi palgaerinevusi madalapalgaliste grupis, ent kõrgepalgaliste puhul ei suuda analüüsi kaasatud tegurid pakkuda selgitusi, miks meeste ja naiste sissetulekud erinevad.
„Kõik analüüsi kaasatud tunnused – haridusest ja vanusest kuni ametikohani – suudavad naiste palka ennustada meeste omast täpsemini, mis viitab sellele, et meeste palkade kujunemisel mängivad rolli teistsugused tegurid,“ ütleb Unt.
Üks neist võib olla organisatsioonides kehtivad kirjutamata reeglid, viitavad analüüsi tulemused. Näiteks on näha, et Eesti omanikega eraettevõtetes on palgalõhe väiksem kui välismaiste omanikega ettevõtetes. Samuti on palgalõhe suurem ettevõtetes, kus ka naiste osakaal töötajate seas on suurem.
„Püüdmaks aru saada, kuidas ettevõtte sisesed tegurid mõjutavad palkade kujunemist, viime praegu läbi intervjuusid kuues Eestis tegutsevates ettevõttetes,“ ütleb Unt. „Kui statistikat analüüsides suutsime erinevatele teguritele omistadaära seletada 40 protsenti palgalõhest ulatusest, siis intervjuude abil loodame saada aimu, mis on need ühiskondlikud või üksikisikute hoiakud ja valikud, mis toovad kaasa ülejäänud 60 protsendi palgalõhest. nende aspektide mõju tegelikult võimaldavad. Vastust ootab ka laiem küsimus, mis on need mehhanismid – organisatsiooni tasandil või laiemalt – mille tõttu palgalõhe seletamisel ei ole Eestis eriti tuge traditsiooniliselt inimkapitali kirjeldavatest teguritest, ja mis on need asjaolud, mistõttu meil saavad esineda nii suured valdkondadevahelised ja ametikohtade vahelised palgakäärid. Uuringu tulemused võivad heita valgust ka sellele, mis tegurid võiks aidata tulevikus seletada ülejäänud 60 protsenti palgalõhest.“
Taust: Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe. Eurostati andmetel oli Eestis naistöötajate brutotunnitasu 2017. aastal 25,6% madalam kui meestöötajatel. Euroopa Liidu keskmine on 16%.
Senised analüüsid on suutnud selgitada vaid väikese osa meeste ja naiste palkade erinevuse põhjustest. Palgalõhe põhjuste paremaks selgitamiseks ning seeläbi lõhe vähendamise võimaluste otsimiseks tellisid Eesti Teadusagentuur ja Sotsiaalministeerium uuringu „Soolise palgalõhe vähendamine“, mis kestab aastatel 2019-2021. Uuringu viivad läbi Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Statistikaameti teadlased ning teadustööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
REGE_ümarlaua slaidid_sissejuhatus_150120
REGE_ümarlaua slaidid_tp3_150119
TLÜ sotsioloogide projekti “Soolise palgalõhe vähendamine” (REGE) 2019-2021 ümarlaud 18.02 zoomi keskkonnas keskendub palgalõhe kvalitatiivse uuringu tulemustele ja palgalõhe indikaatoritele.
Ümarlaud toob kokku teadlased, poliitikakujundajad, riigiasutuste esindajad, ettevõtjate ja ametiühingute esindajad ja poliitikud ning huvigrupid, et tagasisidestada uuringutulemusi ja täpsustada järgneva
tööprotsessi fookust. Projekti eesmärk on teadmistepõhiselt aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele, mis on 2019.aasta andmete alusel Eestis endiselt Euroopa Liidu suurim ehk 17,1% (Statistikaamet).
TLÜ vanemteadur Kadri Täht, “Soolise palgalõhe vähendamise” projekti juht annab ülevaate soolise palgalõhe uuringu seisust, valminud dokumentidest ja senistest peamistest leidudest ning tutvustab palgalõhe teemaga seotud järgnevaid uurimisprobleeme, millele aasta lõpuni kestvas projektis selgitusi otsitakse.
Teadurid Pille Ubakivi-Hadachi ja Kadri Aavik tutvustavad ettekandes “Palgalõhe kujunemine ettevõttes: tööandja roll ja vastutus?’ ettevõtetes ja asutustes läbi viidud kvalitatiivseid uuringuid ja püstitavad küsimuse tööandja võimalustest palgalõhe kujunemisse sekkuda.
Ettekannetes välja toodud uuringutulemusi: palgalõhe teemaga seotud levinud seisukohti ja eksiarusaamu, töötajate tüüpilisi kogemusi palgaläbirääkimistel jt — kommenteerivad Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ning Tööandjate Keskliidu esindajana Swedbanki personalijuht Ülle Matt.
TLÜ dotsent Triin Roosalu räägib ettekandes “Soolise palgalõhe monitoorimine riigi tasandil’” soolise palgalõhe indikaatoritest. Riigi võimalusi soolist palgalõhet indikaatorite kaudu monitoorida kommenteerib sotsiaalministeeriumi analüütik Age Viira. Palgalõhe mõõtmise ja vähendamise võimalusi riigi tasandil hindab omalt poolt võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ning seadusandja ja kohaliku võimu tasandi vaatenurga toob arutelusse riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ja Viljandi volikogu liige Helmen Kütt.
Diskussiooni juhib “Soolise palgalõhe vähendamise” projekti kommunikatsioonijuht Barbi Pilvre
Organisers (in alphabetical order):
Vasiliki Deligianni-Kouimtzi, Aristotle University of Thessaloniki, Greece
Michael Gebel, University of Bamberg, Germany
Marge Unt, Tallinn University, Estonia
The main objective of YOUNG-IN Working Group (WG) 1 on “Employment” is to collect and synthesize evidence of causes, enablers and barriers of young people’s disadvantaged labor market position and the medium and long-term consequences of individual labor market disadvantages.
Recent research on youth transitions has revealed that, despite achieving educational participation exceeding their male peers, young women see smaller returns for this investment in the labour market. The so called “gender revolution” in educational participation, with high educational achievements and labour market aspirations, voiced in the mid-90s, has failed to be reflected in workplaces nearly after 25 years later. Gender inequality has declined in labour market participation, thus, females have attained ‘membership in the club, but not yet equality within the club’ as large numbers of women are still working in lower quality and/or non-standard jobs and gender inequality in earnings and wages continues to be substantial in all countries despite of considerable policy interventions.
Previous research has shown that particularly family-related events and duties amplify disadvantages for women in their career. Thus, gender gaps in labour market outcomes should be analyzed together with gender gaps in care. There are also reversed relationships from employment careers on family formation and family life. Next to these interrelations, the reconciliation and subjective constructions of work and family are in the research focus. Against this background, the Madrid meeting of WG1 has a special focus on gendered lives and careers and aims to explore the interrelations of the two life domains —work and family— from different methodological and design perspectives. We call for contributions in three streams that focus on (1) longitudinal and life course perspectives, (2) multilevel perspectives and (3) qualitative and mixed method perspectives. Streams will not run in parallel but consecutively in order to fertilize debates across methodological approaches.
YOUNG-IN aims at generating transdisciplinary knowledge. Therefore, we invite contributions from a variety of social sciences fields such as sociology, psychology, political science, economics, etc. YOUNG-IN also promotes the use of different methodologies, for which reason we invite contributions from quantitative, qualitative and mixed method research. YOUNG-IN focuses on comparative research to better understand how individual life courses are embedded in context. Next to single country studies we welcome studies comparing a few countries or many countries. Studies can be focused on European countries, yet comparative studies including non-European countries are also encouraged because this creates more variations in contexts and opportunities to learn about role of contextual factors. In all streams papers are also encouraged that look at issues of intersectionality in terms of interactions of gender with other dimensions of social inequality such as migration background, education disadvantages, disadvantaged family backgrounds, etc.
Stream 1: Longitudinal and life course perspectives on gendered interrelations of work and family
In this stream, we invite papers using quantitative longitudinal microdata from panel studies or quantitative retrospective life history studies that analyze the individual-level dynamics of gendered interrelationships of work and family. Applying methods of panel data analysis, event history analysis and sequence data analysis, research should address one of the following issues for women or women in comparison to men in terms of gender inequality:
- Effects of family events (e.g. marriage/divorce, childbirth and care, care for adult family members) on women’s employment and work careers and wages
- Effects of employment and work events/careers on leaving parental home and family formation processes
- Effects of family and/or work events/careers on the gendered division of housework and care work
- Patterns of employment/work sequences and family career sequences and their interrelations
- Cumulative effects across the life course: Effects of work/family events/sequences in young adulthood on later life outcomes
Stream 2: Multilevel perspectives on women’s employment chances and work conditions
In this stream, we invite papers applying quantitative multilevel analysis of comparative microdata (e.g. EQLS, ESS, EU-SILC, EU-LFS, EWCS, GGS, ISSP, WVS, etc.) to investigate the role of macro-contextual factors on women’s work and family situation next to individual and family level factors. Macro-contextual factors are cultural, institutional and structural context conditions that can vary across countries, regions, and/or time. Particularly, studies on the role of policies, especially gender and family related policies are welcome. Macro-contextual factors can be either studied using an indicator-based approach or typology/regime-based approach. Both macro-micro effects and cross-level interactions (e.g. with education, social origin, migration background, marital and parenthood status, attitudes, etc.) are of interest. The work and family situation could be studied for the group of women, subgroups of women or for women in comparison to men capturing gender inequality. Research should address one or more of the following outcome variables: labor force participation; job quality including wage differentials & reconciliation of work and family; or attitudes towards work/family/gender roles.
Stream 3: Qualitative and mixed method perspectives on gendered lives and careers
In this stream, we invite papers applying qualitative or mixed methods to analyzed gendered lives and careers. More specifically, we are welcoming presentations on gender identities and life choices, gender and the reconciliation of family and working life, the experience of gender in the private and public spheres. Contributions are welcome that focus on gender not so much as a statistical variable exploring sex-differences, but as a socially constructed factor shaping young people’s experience, social position and life decisions. The papers can be single county analysis, but comparative qualitative and/or mixed method tracking individuals and their constrained agency, capabilities and preferences are especially welcomed.
Hugo Treffneri Gümnaasium, õpetaja Aare Ristikivi
Ümarlaua avas ETAg — RITA programmi juht Liina Eek videosilla vahendusel. Projekti teadlased Marge Unt, Kadri Täht, Triin Roosalu andsid ülevaate peamistest tulemustest siht/sidusgruppidele ja pakkusid nendest tulenevaid soovitusi: kes peaks mida tegema, mida erinevad institutsioonid saaksid projekti tulemuste valguses teha ja kuidas, et soolist palgalõhet ja selle mõjusid vähendada.
Kõne all olid teemad nagu hoolduskoormus, hooletöö ja selle mõju palgale ja võrdsetele võimalustele ja kuidas seda ebavõrdsust vähendada, laste saamine, vanemapuhkus ja selle seos soolise palgalõhega ehk emadustrahv, miinimumpalk, selle muutumine ja mõju soolisele palgalõhele, samuti soolist palgalõhe mõjutav tööandja ja töötaja otsene suhe — individuaalne tasand — värbamine ja palgaläbirääkimised.
Tutvustati miinimumpalga ja soolise palgalõhe seose mõõtmise digivahendit, arenduses olevat palgapeeglit ja nende võimalikku kasutamist ettevõtetes või organisatsioonides soolise palgalõhe paremaks mõistmiseks ja võimalikuks vähendamiseks.
Anti ülevaade, kuidas on kommunikeeritud soolise ebavõrdsuse ja palgalõhe probleemi kunstivahenditega — laste kunstikonkursid, Fideelia-Signe Rootsi kunst ja Kaisa Ling Thing bluusikal.
Toimus paneel soolise palgalõhe vähendamise võimalikkusest ettevõtte ja riigi tasandil: osalseid PARE esindaja Ülle Pind, ametiühingute keskliidu esindaja Kaja Toomsalu, TLÜ arendusprorektor Katrin Saks, sotsiaalministeeriumi esindaja Liina Kanter, EBS õppejõud, ettevõtjate ja juhtide õpetaja Anto Liivat.
Lõppsõna oli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt.
Vaata salvestust: „Soolise palgalõhe olemus, põhjused ja palgalõhe vähendamise võimalused Eestis“
Riigikogu konverentsisaalis toimus 24.11.2021 SDE fraktsiooni, Tallinna Ülikooli “Soolise palgalõhe vähendamise” projekti ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei koostöös korraldatud arutelu „Soolise palgalõhe olemus, põhjused ja palgalõhe vähendamise võimalused Eestis.“ Arutelu oli võimalik jälgida otseülekande vahendusel. Lähtuti asjaolust, et Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: 2019. aasta Eurostati andmetel 21.7%, samas kui EL keskmine on 14,1%. Vt Euroopa soolise palgalõhe uuring, Faktileht
Eestis on viimastel aastatel valminud mitu soolise palgalõhe uuringut Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ning mõttekojas Praxis. Koos soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Liisa Pakostaga võeti kokku viimase aja teadmine soolise palgalõhe olemuse kohta Eestis. TLÜ projekti Soolise palgalõhe vähendamine teadlased esitlesid uuringutulemusi. Arutleti poliitikate üle, kuidas soolist palgalõhet saaks vähendada.
Arutelu avas SDE fraktsiooni liige, naiskogu Kadri president Riina Sikkut küsimusepüstitusega: „Miks on sooline palgalõhe probleem?“.
TLÜ professor Marge Unt, professor Kadri Täht, dotsent Triin Roosalu tutvustasid soolise palgalõhe olemust ja selle vähendamise võimalusi.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta rääkis teemal „Töö ja pereelu ühitamine: kelle ülesanne?“, tutvustas palgad.stat.ee rakendust ja õppefilmi “Elu on töö on elu”.
Debatis osalesid Riigikogu liikmed Riina Sikkut, Helmen Kütt, teadlased, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna esindaja Liina Kanter, SDE liige Marianne Mikko. Modereeris Barbi Pilvre
